Uudised

Online-videolahendused täna ja tulevikus


Viimase aasta jooksul on tulnud rohkelt uudiseid videolahenduste kohta online meedias. Näiteks hiljuti lansseeris YouTube Balti riikides oma kauaoodatud reklaamilahendused. Samas tundub, et Eesti reklaamijad selle peale veel tormi ei jookse, kuna vähemalt reklaamid, mida mina olen näinud, on 90% ulatuses olnud välismaised.

Milline on tarbija?

Tänapäeva internetipõlvkonda mõjutab infoküllasus. Kanaleid, kust infot ja meelelahutust saada, on väga palju, mistõttu on oluliselt muutunud tarbitava info vorm. Mida lihtsamini haaratav see on, seda parem. Esikohale on tõusnud visuaalne pool: uudistes kajastatakse palju video- ja pildimaterjali ning teksti osakaal väheneb.

Milliseid keskkondi Eestis kasutada saame?

Eestis on meil valida viie keskkonna vahel, mis laias laastus võime jagada kolmeks: YouTube, telekanalite videokeskkonnad ja uudisportaalide videokeskkonnad. Kuigi reklaamiraha pärast võitlevad nad omavahel kõik, on keskkonnad olemuselt ja eesmärgilt vägagi erinevad.

YouTube on oma olemuselt pigem sotsiaalvõrgustik. Kõige paremini toimib seal sisu, mis on loodud antud keskkonna jaoks. Ideed, mis kasutavad ära keskkonna funktsioone ning kutsuvad kasutajaid mingil moel reageerima, on kõige märgatavamad ja meeldejäävamad. Samas võimaldab YouTube kasutada ka tavalist pre-roll lahendust, mida saab ühendada bänneriga.

Telekanalite online-portaalid annavad võimaluse saateid järele vaadata. Lisaks on hakatud pakkuma ka eksklusiivset sisu, mis on suunatud vaid online’i. Telekanali ja tema online-portaali saadete topis on küllaltki suured erinevused. Näiteks online’is vaadatakse rohkem saateid, mis on sihitud nooremale vaatajaskonnale, nagu “Padjaklubi”, “Kättemaksukontor”, “Pilvede all” jne.

Uudisteportaalid toodavad peamiselt videouudiseid ning teevad otseülekandeid, kuid tehakse ka näiteks ilu, moe ja tehnika teemasaateid.

Kõigis portaalides on kasutaja sunnitud vähemalt mingi osa reklaamklipist ära vaatama, enne kui ta saab minna edasi soovitud sisu juurde. Siin tuleb välja esimene suurem erinevus: YouTube’is on võimalik klipp katkestada esimese 5 sekundi möödudes. Selline süsteem püüab kasutaja tähelepanu rohkem, kuna inimene teab, et ta peab vaid 5 sekundit ootama, et oma soovitud videoni jõuda. Teiste keskkondade puhul ei ole võimalik reklaami katkestada, kasutaja näeb vaid, et tema video algab näiteks 30 sekundi pärast. See annab talle võimaluse seniks muude asjadega tegeleda, küll aga jääb reklaami heli taustale mängima.

Teine erinevus seisneb sihtimisvõimalustes. Uudisportaalides ja telekanalite online-keskkondades on võimalik sihtida saatepõhiselt, kuid enamasti kasutatakse siiski keskkonda läbivat lahendust, kus vastavalt ostetud näitamiste mahule paigutatakse reklaam kõikjale. YouTube’is on sihtimisvõimalused kõige laiemad. Need sarnanevad suures osas Google’i võrgustikuga – sihtida saab nii video kategooriate, kasutaja huvide, demograafiliste näitajate kui ka märksõnade järgi. Erinevaid meetodeid on võimalik ka omavahel kombineerida ning seeläbi saab sihtrühma täpselt kätte. Sellisel puhul tuleb aga kindlasti mõelda ka sellele, et väga kitsa sihtimise puhul võib kasutajate arv jääda üliväikseks.

Siit koorub välja kolmas erinevus: kasutajate hulk. Kahjuks pole hetkel ühtegi uuringut, mis mõõdaks kõiki keskkondi, kuid kasutajate suurusjärgud saame erinevate uuringute põhjal paika panna. Vaieldamatult suurima katvusega on YouTube, kuna videoid ei näidata mitte ainult keskkonnas endas, vaid need on integreeritud või jagatud paljudele teistele veebilehtedele. Teisele kohale jäävad telekanalite online-keskkonnad ning kolmandale uudisportaalide videokeskkonnad.

Kuidas nende kanalite vahel valida?

Esiteks tuleks vaadata, nagu ka muude kanalite planeerimise puhul, sihtrühma ja kontakti hinda. Kasutajaskond erinevates keskkondades on erinev, näiteks on Delfi TV-l tänu korvpalliülekannetele palju meessoost vaatajaid. YouTube’is on võimalik sihtida aga teemade ning märksõnade järgi, seega saab seal minna küllaltki täpseks. Järgmiseks tuleb vaadata, kas kontaktihind on antud valikul mõistlik, kuna ka video puhul oleneb see mõnes kanalis klipi pikkusest.

Teiseks tuleks mõelda tootmisvõimalustele. Kui ressursse napib ning soov on kasutada teleklippi, tuleks mõelda keskkondadele, mis võimaldavad lisada ka üleskutse, seda näiteks erinevate videoga seotud bännerite näol. Juhul kui on võimalik aga toota online’i jaoks eraldi klipid, saab mõelda juba keskkondade olemuse ja funktsioonide peale ning hakata nendega mängima.

Mis saab tulevikus?

Televisiooni ja online-video tuleviku kohta on palju erinevaid arvamusi. Arvatakse, et 5–10 aasta jooksul lineaarne televisioon kaob, kuna inimestel tekib järjest rohkem võimalusi ise valida, millal ja mida nad vaatavad ning kogu selline tegevus liigub internetti.

Mina päris seda ei usu. Tegelikult on juba praegu muusika- ja raadiotööstuse pealt näha, et kuigi muusika on inimestele kättesaadavam kui kunagi varem, kuulatakse ometigi endiselt raadiot. Usun, et sama juhtub/on juhtumas ka telega, kuna on hetki, mil inimene soovib valida, mida vaadata ja online pakub talle selle võimaluse. Kuid alati jääb ka hetki, kui ei taheta või ei viitsita valida ning siis sobib endiselt hea vana televisioon.

Liisa Ruusamägi, Idea Havas Media digitaalmeedia suunajuht