Uudised

7 digiturunduse trendi aastaks 2016


2015 oli digiturunduses suurepärane aasta. Digitaalne turundus on täna juba norm – nii kliendid, loovjuhid kui ka meediaagentuurid on mõistnud digikanalite tähtsust.

Mullune digikanalite edu ei seisne vaid selles, et pea igaüks veedab suurema osa ajast online’is ja on internetiga ühendatud kõikjal – nii kodus kui ka kontoris. Põhjuseks on sotsiaalvõrgustike ja nutitelefonide laialdane kasutuselevõtt.

Nutitelefonide võidukäik on muutnud digiturunduse normiks. Igal aastal kasvab Eestis nutitelefonide kasutuselevõtu osakaal 50% ning pea igaühel, kes on noorem kui 35, on täna taskus nutitelefon.

Kuid mis ootab meid 2016. aastal? Mida võiksid agentuurid, kliendid ja tarbijad alanud aastalt oodata?
 
Virtual Reality

1 – 360° video / Virtuaalne reaalsus (virtual reality)

2015. aastal kasvas hüppeliselt sotsiaalmeedia jaoks loodud lühivideode tootmise hulk. Tootmiseelarved vähenevad ja üha enam brände saab endale lubada videode loomist, mis oli varem vaid suure-eelarveliste kaubamärkide mängumaa. Sel aastal see trend jätkub, kuid lisandub uus formaat – 360° video. 360° videot filmitakse spetsiaalse kaamera või kaameratega, mis suudavad salvestada mitte vaid seda, mis on kaamera ees, vaid ka ümber kaamera. Videoid saab näidata nii spetsiaalsetes virtual reality seadmetes (nt Oculus Rift) või kanalites, mis neid toetavad. Youtube ja Facebook lubavad juba praegu üles laadida ja esitada 360° videoid. Nutitelefonide kasutajad saavad videot vaadata lihtsalt seadet liigutades.


 
Beacons

2 – Majakad (beacons)

Majakad (beacons) on järgmine samm mobiilsete rakenduste ja füüsilise kaubandusmaailma põimimisel. Need on väikesed seadeldised, mida saab kasutada kauplustes/kaubanduskeskustes. Kui inimene oma nutiseadmega majakale läheneb, tuvastab majakas seadme ning saadab läbi spetsiaalse rakenduse nutitelefonile sõnumi. Märguandeid saab kohandada vastavalt kasutajale, olgu selleks personaalne pakkumine (toote tutvustus, allahindlus või ostusoovitus) või üldisem sõnum (näiteks “Tere tulemast meie poodi!”).

Pisikesi majakaid saab kasutada ka suurtes supermarketites või ostukeskustes, et juhatada klienti teda huvitava kaupluse või tooteni (nimetagem seda ruumisiseseks navigatsiooniks). 

Veel üks ülesanne, millega beacon’id väga hästi hakkama saavad, on mööduvate inimeste andmete salvestamine. See annab suurtele kaubanduskeskustele parema ülevaate nende poodide külastatavusest ja ostlejate liikumistrajektooridest.


 
Content Data Analysis

3 – Sisuturundusandmete analüüs (content data analysis)

Digikanalid on meediamaailma pea peale pööranud. Veebikanalite kiire areng on kaasa toonud tohutu andmete hulga, mistõttu peavad turundajad keskenduma hoopis uutele tulemusmõõdikutele (key performance indicators). Veebis on võimalik jälgida kasutajate käitumist ja klikke, mis võimaldavad meil saada vastuseid rohkematele küsimustele kui ainult “kes näeb minu reklaame?” või “millised reklaamid töötavad paremini?”. Sisuturunduse levikuga 2015. aastal on jälle tekkinud uusi erinevatest allikastest pärit mõõdikuid ja andmeid, mis muudavad aruannete koostamise senisest keerukamaks.

Kuigi tundub, et kõik on hakanud koguma kasutajate andmeid, püüavad vaid väga vähesed neist ka midagi sisukamat järeldada. 2016. aastal võib oodata turunduskampaaniaid, mis lähtuvad kogutud andmete analüüsi tulemustest, ja meediaagentuurid palkavad järjest enam andmete analüüsijaid. Võib-olla on turul ruumi isegi mõnele idufirmale, mis tegeleb reklaamiagentuuridele nii vajalike andmete analüüsiga.
 
graph

4 – Mobiilne SEO

SEO (search engine optimisation) oli turundajate lemmikväljend, kui kõik veebiotsingud toimusid vaid Google’i kaudu. Kuna enamik veebiliiklusest kolib järjest enam mobiili (nutitelefonidesse ja tahvelarvutitesse), siis ka suurem osa otsingutest tuleb kas rakenduste või mobiilse veebi kaudu. See aga tähendab, et tavalise Google’i otsingu asemel hakatakse eelistama virtuaalseid (artificial intelligence) assistente: Sirit (Apple’i seadmetes), Cortanat (Microsoft) või Google Now’d (Android).

Kuigi valdkond on alles uus ja arenev, tasuks sellele juba praegu tähelepanu pöörata – kuidas inimesed nutiseadmetes infot otsivad ning kuidas kasvatada klientide nähtavust neis kanalites. Võrreldes lauaarvutis tehtud Google’i otsinguga on mobiilis tehtud otsingu tulemused kohandatud mitte ainult vastavalt kasutaja profiilile, vaid ka tema ümbrusele (kellaaeg, asukoht, seadme tüüp jne). Mobiilne SEO on oma loomult tunduvalt keerulisem kui tavaline SEO, kuid selliste teenuste järele on (tulevikus) kindlasti suur nõudlus.
 
Influencers

5 – Sotsiaalmeedia mõjutajad (influencers)

2015. aastal viis IDEA läbi esimese Baltimaade sotsiaalmeedia uuringu, mille tulemused näitavad, millised sihtrühmad erinevates võrgustikes esindatud on. Põhimõtteliselt võib öelda, et kõik Baltimaades elavad inimesed (ja ka nende koerad) on juba praegu Facebookis ja enamik alla 35 aastaseid kasutavad ka Instagrami (koos oma koertega!).

Sotsiaalmeedia tähtsus kasvab veelgi. Facebook jätkab arvatavasti liidripositsioonil. Instagrami kasutajate arv jätkab endiselt kiire tempoga kasvu, eriti nendes vanusekategooriates, mis turundajatele kõige enam huvi pakuvad. Möödunud aastal tõusis alla 25-aastaste noorte seas esile veel üks uus sotsiaalmeedia kanal – Snapchat. Lõpuks oleme ka Eestis jõudnud olukorda, kus ettevõtted väärtustavad “laikide” ja fännide arvu asemel kvaliteetset sisu, mis pakub lugejatele piisavalt palju huvi, et seda jälgides oma aega veeta.

Inimesed veedavad järjest rohkem aega sotsiaalmeedias, seega on brändidel kaks võimalust oma sihtrühmani jõudmiseks – kas luua oma kanalid ja maksta sotsiaalvõrgustikele oma postituste levitamiseks vajaliku sihtgrupi seas või kasutada sotsiaalmeediakanalite arvamusliidreid. Neil on üldjuhul juba olemas teatud demograafiliste näitajatega piisavalt suur jälgijaskond. Arvamusliidrid on tavaliselt tuntud mingis teatud valdkonnas (mood, toit, seiklused jne) ja neil on ka vastavate huvidega jälgijad. Nende postitused jõuavad üldjuhul ka suurema arvu inimesteni kui postitused, mida ettevõtted oma kanalites levitavad. Võib arvata, et sel aastal on sotsiaalmeedia arvamusliidrite kaasamisel suurem katvus ja mõju kui traditsioonilistel PR-tegevustel või reklaamitoega postituste tegemisel.
 
Messaging

6 – Suhtlusplatvormid

SMS on taassündinud. Whatsapp, Facebook Messenger, Viber, Telegram, Snapchat, Google Hangouts jne. Inimesed veedavad neis rakendustes aega rohkem kui teistes sotsiaalmeedia võrgustikes. Täna saab nendesse suhtlusplatvormidesse luua rakendusi, millega tellida tooteid, planeerida oma aega ja palju muud.

Kas ka Eesti ettevõtted hakkavad juba sel aastal suhtlusplatvormidesse oma sisseehitatud “äppe” looma? Võimalik. Kui m-parkimine SMS-i teel oli laialdaselt levinud juba 2004. aastal, kui ma Eestit esimest korda külastasin, siis aastal 2016 on siin ilmselgelt ruumi innovatsiooniks. Või teine näide. Toidukaupade kojutellimine on muutunud Eestis aina populaarsemaks. Kujuta ette, kui selleks tuleb vaid avada Facebook Messenger ja saata sõnum Selverile, et tellida oma tavaline ostukorv. Seejärel saadab Selver mulle kinnituse ja oma tellimuse eest saan maksta sealsamas “äpis”. Kui kuller minu maja ette jõuab, saadab pood uue sõnumi – ja ikka sealsamas Messengeris!

Introducing Transportation on Messenger from Facebook on Vimeo.

 
Artificial Intelligence

7 – Andmed / tehisintellekt

Tehisintellektist on veel vara rääkida, kuid põnevaid arenguid toimub juba ka selles vallas. Hetkel näeme vaid jäämäe tippu, kuid juba mõne aja pärast on oodata uusi digireklaamide formaate, mis kohandavad ennast vastavalt vaatajale. Nii juhtub kõikide digikujul esitatavate reklaamidega: muutub telereklaam, välimeedia ja ka bännerid mobiilis. Reklaamid loovad end ise (see on loomeinimestele loomulikult hirmus mõeldagi). See on retargetingi järgmine samm: me räägime reklaamidest, mis disainivad ennast ise ja “õpivad” sellest, kuidas kasutajad nendele reageerivad.

Suure tõenäosusega ei näe me sel aastal ühtegi sellist projekti Eestis või Baltimaades, küll aga saame põnevusega jälgida, kuidas see valdkond kasvab arenenumatel turgudel.

 

Võta meiega ühendust!

graph
 
Joao Rei
digitaalinnovatsiooni juht
M: +372 56 220 694
E: joao.rei@idea.ee